Finantsarvestust samastatakse tavaliselt raamatupidamisega, kuid finantsarvestus on tegelikult laiem mõiste kui raamatupidamine. Raamatupidamise all mõeldakse enamasti mehhaanilist protsessi, mis on suunatud ettevõtte majandustegevuse kajastamisele (kirjendamine, kontodele ja pearaamatusse kandmine). Raamatupidamine on lähtealuseks finantsraamatupidamisele ja sellest tulenevatele juhtimisotsustele.
Finantsarvestuse ülesandeks on informatsiooni, mis on kasutatav juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmisel, genereerimine. Finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamisel tuleb lähtuda muu hulgas konservatiivsuse kontseptsioonist, mille puhul tuleb aruandeid koostada ettevaatlikult ja kaalutletult.
Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: ettevõtte juhtkonnale ning ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles mitteosalevatele isikutele, nt aktsionärid, pangad, riigiinstitutsioonid jne.
- Finantsarvestus on vajalik eelkõige seetõttu, et:
a) raamatupidamiskohustuslane saaks ise informatsiooni oma varadest, kohustustest, omakapitalist ja finantstulemusest,
b) see tuleneb seadusest ja
c) informatsiooni raamatupidamiskohustuslase varade, kohustuse ja omakapitali ning finantstulemuse kohta vajavad tema lepingupartnerid (välistarbijad).
